Vana-Söödi talu kuulub viiendat põlve ühte perekonda.

Talu rajaja oli Peeter Neiman. Kui Peeter oli 10 aastat mõisas töötanud ja iga kuu 1 rubla kõrvale pannud ostis ta 1873 aastal Vana-Söödi talu päriseks 100 hõberubla eest. Enne ostmist oli Peeter ka mitu aastat selle talu rentnikuks.

Peeter oli kirjaoskamatu mida ilmestab talu seinal olev kaart kus tema isikutunnistuseks on kolm risti. Ostmise hetkel oli talu suuruseks umbes 40 ha.

Kõige vanem hoone kompleksis on vana elumaja mis on ehitatud 1897 aastal ja mis on praegu puhkajate paradiis.

1902 aastal tehti kinkelepinguga talu Peetri poja Juhani nimele. Juhan käis 2 aastat Antsla kihelkonnakoolis. Ta oli väga huvitatud masinatest ja ehitusest. Võttis ette suuri maaparandusprojekte. Kuna selleks raha ei olnud võeti selle tarbeks ka laenu. Ta andis ka väga kergekäeliselt laenu tagatisi teistele talumeestele ja sellega seoses oli talu väga suurtes raskustes ning oli suur oht, et talu läheb haamri alla. Üks raskemaid aastaid oli 1933 aastal kus nad pidid kohtutes tõestama, et vekslid mille all oli Juhani nimi, et need kuulusid teistele isikutele.

Ka minu vanaemal ei olnud enda äiaga väga head suhted nende võõraste laenude pärast ja minu vanaema ütles, et kui ei oleks tulnud vene valitsust, siis oleks meie talu väga pikka aega võõraid laene maksnud.

Märtsiküüditamine läks meie talust ka väga lähedalt mööda ja päästis vaid see, et talu oli kogu aeg Juhani nimel aga kuna ta oli tolleks ajaks üle 90 aasta vanune, siis ei arvatud teda kurnajate hulka.

Minu vanaema suri varakult ja kuna minu isa oli üksiklaps ja ei jäänud tallu vaid suundus linna siis minu vanaisa elas pikka aega üksinda kuni 1989 aastal kolisime siia mina ja minu tulevane abikaasa Kalle.

Vanaisa nägi ära talude tagasisaamise ja meie abiellumise ja suri 94 aastaselt 1991 aastal. Erinevatel aja perioodidel on talust eraldatud kaks nn. väiketalu kohta, mis on praegusel ajal meie naabriteks.

Kuna pikka aega ei olnud talus tehtud remonditöid oli meie algseks ülesandeks remontida neid ja hakata välja kujundama seda mida praegu näete.

Meie aias kasvab kaks väga suure väärtusega puud. Selleks on minu vanaisa poolt 1914 aastal istutatud õunapuu, mis on aia tagumises osas.

Teine puu asub kohe sissesõidu lähedal kasvav pärnapuu, mis on meile kingitud 2002 aastal Lennart Mere poolt, kes külastas noori kodude kaunistajaid, kuna Lennart Meri oli kodukaunistamise konkursi maaletooja ja patroon Eestis.

Meie talu tähtsaim auhind pärineb aastast 2005, kui võitsime ``Eesti kaunima Kodu ``konkursi.

Väga pikka aega oleme tegelenud põllumajanduse ja aiandusega, aga kahjuks väiketalud on Eestis siiski hääbuv nähtus. Praeguseks oleme teinud kannapöörde ja pakume inimestele seda mida me ka ise väärtustame, aga meie külalised väärtustavad rohkem. Selleks on vaikus ja rahu, kena ümbrus ja kindlasti ka meile endale väga tähtsat suitsusauna.

Ootame metsiku looduse ja põldude keskel asuvasse privaatsesse renoveeritud talumajja puhkama inimesi, kes soovivad hotellilike mugavusi, kus saad kõikmured unustada. Teie kasutada on katusega terrass, grillmaja, laste mänguväljak,täismahus köök, duššinurk, konditsioneer ning värskete linadega 9 voodikohta.

Juurde saab tellida 10 inimest mahutava kümblustünni ja UNESCOmaailmapärandi nimekirja kuuluva suitsusauna.

Külastajad peavad arvestama asjaoluga, et pererahval endal on väike koer Jack jateie enda lemmikuid ei ole võimalik vastu võtta.